ROHEASFALT 2023
Verston paigaldab Fibenoli Imavere tehase territooriumile pilootprojekti raames roheasfaldi, milles kuni 25% bituumensideainest on asendatud Fibenoli toodetud ligniiniga ning mille tootmisel, transpordil ja paigaldusel kasutatakse taastuvtoorainetest diislikütust.
Verstoni ja Fibenoli pilootprojekt koostöös TalTechi teadlastega ilmestab hästi keskkonnasäästliku teedeehituse võimalikkust Eestis ja puidu maksimaalset väärindamist.
Mis on roheasfalt?
Roheasfalt on asfaltbetoon, mis on toodetud kasutades mittefossiilsest päritolu kütust ning kus osa bituumensideainest on asendatud taastuvast allikast pärit ligniiniga.
TalTechi andmetel moodustab Eestis asfaltbetooni CO2 jalajäljest ca 51% tootmine, 24% bituumen ja 25% täitematerjal, mille hulka kuulub ka transport.
Kui asfaltbetooni tootmisel, transportimisel ja paigaldamisel kasutatakse mittefossiilset päritolu biokütuseid (nende põletamisel tekkiv CO2 loetakse nulliks), siis sellega kõrvaldatakse valdav osa tootmise keskkonnamõjust.
Ligniiniga asendatakse asfaltsegus bituumensideainest ca 15-25%. Kuna ligniini on puu kasvamise käigus seotud CO2, siis selle kasutamisel asfaltbetooni koostisosana seotakse see CO2 asfaltbetooni koostisesse, mis omakorda võimaldab neutraliseerida nii bituumeni kui täitematerjalide tootmise ja transpordiga tekkivat CO2 emissiooni.
Kombineerides asfaltbetooni tootmisel taastuvatest allikatest pärinevaid toormeid on seeläbi võimalik neutraliseerida suurem osa asfaltbetooni tootmiseks õhku paisatavast CO2-st ning taoliselt saadaksegi roheasfalt.
Mis probleemi me lahendame?
Taristu ehitus ja remont Eestis emiteerib keskmiselt 270 000 tonni CO2 ekvivalentsi aastas, mis mõjutab kogu Eesti keskkonnajalajälge ca 1,7%. Selle põhjuseks on põlevkiviõli kasutamine, bituumeni kasutus, sh bituumeni ja muude materjalide import jne.
Taristuehituse keskkonnajalajälge saaks õigete tegevustega oluliselt vähendada ja lahendused selleks on juba täna olemas. Vajalik on, et riik nii reguleerija kui tellijana tähtsustaks ja võimaldaks keskkonnasäästlikke lahendusi.
LAHENDUSED
Ligniini kasutusele võtmine taristuehituses on üks viis vähendamaks sektori jalajälge. Kasutades taristuehituses kohalikku ja madala jalajäljega ligniini bituumeni asendusena, on võimalik lukustada süsinikku pikaajaliselt.
Materjalide taaskasutamine, nagu näiteks freesitud asfaldi kasutamine uues asfaltsegus (vanast freespurust saaksime tardkivikillustikku, mida Eestis ei ole, ning bituumenit, mida impordime mujalt). Samuti kohapealse pinnase maksimaalne ärakasutamine rajatavas teekonstruktsioonis.
Mittefossiilset päritolu biokütuste ja elektrimootoril töötavatele masinate ja seadmete kasutamine taristuehituses.
Maanteetranspordi CO2 vähendamine. Teedevõrgu erinevad tehnoloogilised lahendused saavad muuta liiklemise sujuvamaks ja efektiivsemaks. Teid tuleb plaanida nii, et marsruudid on optimaalsed ja autojuhid ei pea sageli kiirendama-pidurdama. Ära tuleb kasutada kogu teeala, tootes seal tuule-, päikese-, termaal- või muud energiat.
Teede ja tänavate looduskeskkonda sobitamine, et neist kujuneks maastikukujunduse elemendid. Teid tuleb planeerida nii, et need muudaks ja mõjutaks looduskeskkonda minimaalselt.
VÄLJAKUTSED
Jäik õigusruum ja regulatsioonid takistavad uute lahenduste, nt ligniini, aga ka freesasfaldi jms kasutamist taristuehituses.
Teedeehitus ja korrashoid vajab rohestrateegiat järgmiseks viieks aastaks. Selleks peavad nii ministeerium, transpordiamet, kui ka taristu ehitajad, hooldajad ja projekteerijad leppima ühiselt kokku plaani, kuhu me tahame jõuda ning mida tuleb kõigil osapooltel selle saavutamiseks teha.
Riik peab minema üle väärtuspõhistele hangetele, kus lisaks hinnale arvestatakse ka taristute keskkonnasäästliku ehitamise ja hooldamise kriteeriume. Näiteks ehitatava tee eluea pikkus või siis selle ehitamise ja elukaare jooksul tekitatud keskkonna jalajälje suurus.
Põhjamaades on saanud rohehanked taristu valdkonnas juba normiks. Norra riigimaanteede asfaldihangetest 60% sisaldavad rohekriteeriume, samas on hanked on läinud kallimaks keskmiselt ainult 0,8%. Nii Norras, Rootsis kui Soomes võetakse hinna arvutamisel aluseks keskkonnale tekitatava kahju suurus.
Ettevõtetel on väga keeruline investeerida väiksema CO2 jalajäljega seadmetesse või uude keskkonnasõbralikku asfalditehasesse, kui puudub teadmine ja kindlus, et riik hakkab taristuhangetel edaspidi lähtuma rohekriteeriumitest.
Poola eeskujul tuleb ka Eestis hakata rajatavates teekonstruktsioonides maksimaalselt kasutama kohapealset pinnast, mis praegu transporditakse objektilt minema. Praegu on lubatud vaid teatud tingimustel aluskihi segudes kasutada kuni 30% taaskasutatud materjali, samas Eestiga sarnastes klimaatilistes oludes kasutatakse asfaldisegusid, kus taaskasutatud materjalid moodustavad üle poole mahust.
Kui kõikides Eesti asfaltsegudes kasutada 30% freespuru, siis rahaline kokkuhoid asfaldi tootmiselt oleks 21,3 miljonit eurot aastas. Selle rahaga saaks aastas muuta tolmuvabaks ca 200 km kruusateid ning kümne aastaga saaks muuta tolmuvabaks kõik riigiteed, mille liiklussagedus on suurem kui 50 autot ööpäevas.
POTENTSIAAL RIIGILE
Toetav majanduskeskkond, õigusruum ja regulatsioonid soodustavad innovatsiooni ja rohepööret. Väärtuspõhised hanked tagavad investeerimiseks julguse ettevõtjatele, aitavad tellijal teha keskkonnasõbralikke valikuid ja viia ellu tarku lahendusi.
Roheasfaldil on potentsiaal kujuneda Eesti rohepöörde ja biomajanduse järgmiseks edulooks, sest esimesed katsetused maailmas süsinikneutraalsete teede rajamiseks alles käivad.
Biomaterjalide laiem kasutuselevõtt muudab vanu fossiilsel toormel põhinevaid tööstusmudeleid. Puidukeemia on tulevikutehnoloogia, mille rakendusnäited fossiilse toorme asendamiseks on väga laialdased.
Kohalikust taastuvast loodusvarast toorme väärindamine suurendab sõltumatust välisriikide toormest (näiteks bituumen või tardkivikillustik), võimestab kohalikku ettevõtlust, panustab julgeolekusse ja aitab Eestil saavutada rohe-eesmärke.
MIDA TEEB VERSTON?
- Meie südameasjaks on teha elu paremaks kauakestva ja keskkonnasäästliku teede rajamise ja hooldamise kaudu.
- Verstoni strateegiline eesmärk on saada maailma kõige keskkonnasäästlikumaks taristuettevõtteks. Selle saavutamiseks soovime juba tänavu vähendada oma tegevusest tekkivat CO2 emissiooni 10% ja järgmise nelja aastaga kokku 40%.
- Verston on esimene taristufirma Eestis, kes on oma keskkonnajalajälje ära mõõtnud.
- Investeerime järjepidevalt masina- ja tehnikapargi uuendamisse, töötingimuste parendamisse, digitaliseerimisse, innovatsiooniprojektidesse ja oma inimeste koolitamisse, et tee-ehitus ja -hooldus oleks võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega.
MIDA TEEB FIBENOL?
Eesti ettevõte Fibenol (nimi tuleb väljendist „fiber beyond oil”, mis tähendab seniste nafta-põhiste toorainete asendamist puidu-põhistega) väärindab puidutööstuse jääke senisest innovaatilisemalt ja keskkonnasõbralikumalt. Saadud biomaterjalid on tooraineks materjali- ja keemiatööstusele.
- Tootes biopõhiseid materjale nagu ligniin ja puidusuhkrud, saame minna naftalt üle jätkusuutlikele toorainetele, millest saab omakorda toota erinevaid eluks vaja minevaid tooteid. Roheasfalt on üks paljudest puidukeemia tulevikurakendustest.
- Tehnoloogia, mida Imavere tehases puidumassi töötlemiseks kasutatakse on maailmas ainulaadne.
- Sunburst tehnoloogia on laboriskaalal USA-s välja töötud, Fibenoli poolt skaleeritud ja patenteeritud unikaalne tehnoloogia, mis lihtsustatult öeldes kasutab puidust keemiliste ühendite kätte saamiseks rõhku, mehaanilist jõudud ja temperatuuri. Saadud biomaterjalid on madala keskkonnajalajäljega ja kõrge puhtusastmega, muutes nad sobilikuks paljudes lõpp-rakenduses materjalitööstuse jaoks.
Rohkem infot Fibenoli ja nende tehnoloogia kohta loe siit: https://fibenol.com/
MIS ON LIGNIIN?
- Ligniin on puidus sisalduv liimaine, mis annab puidule tugevuse. Eraldades puidust ligniini, saab seda kasutada tooraineks keemia- ja materjalitööstuses.
- Fibenoli ligniin erineb täna turul olevast ligniinist ennekõike tänu unikaalsele eeltöötlusprotsessile, mis võimaldab puidust ligniini eraldada madala keskkonnajalajälje ja minimaalse kemikaalide kasutusega.
- Fibenoli ligniini LIGNOVA CO2 jalajälg on ca -2000 CO2 eq/ton (biogeenne süsinik – atmosfäärist seotud CO2 puu kasvamise jooksul). Bituumeni jalajälg jääb erinevate allikate näitel vahemiku 150-400 CO2 eq/ton. Kasutades näiteks 1 tonni ligniini asfaltsegus, suudame neutraliseerida CO2 emissioonid, mis tekivad 5-15 tonni bituumeni tootmisel.
MIKS LIGNIINI TARISTUEHITUSES KASUTADA?
Kasutades ligniini taristuehituses, on võimalik lukustada süsinikku pikaajaliselt. Liginiin sisaldab ca 60% süsinikku, mis on atmosfäärist seotud.
Ligniin LIGNOVA on saadud kohalikus toormest, Fibenoli katsetehas kasutab tootmises vineeritööstuse kasepuidu jääke.
KUI PALJU LIGNIINI SUUDAB FIBENOL TOOTA?
Fibenoli katsetehas toodab aastas 6500 tonni ligniini ja 20 000 tonni puidusuhkruid, mis leiavad rakendust erinevate naftasaaduste asendusena. Katsetehase tootmisvõimsuse tagamiseks on vaja kasutada selleks umbes 25 000 tonni kuiva puidutoorainet aastas.
2022. aastal toodeti Eestis 1,42 milj tonni asfaltsegu, mille CO2 pääsmed olid 68 160 tonni/CO2, mis moodustab taristuehitussektorist 25%. Asfaldist tulenev potentsiaal vähendada CO2 jalajälge on ca 25%, aga see oleneb ka sellest, kui palju projektides kasutatakse betooni. Asfaldi osakaal kogu eesti CO2 pääsmetest on ca 0,5%.
KUIDAS MÕJUTAB LIGNIIN ASFALDI OMADUSI?
Esimesed katsed, mis tehti 2022. aasta oktoobris, ei näidanud olulisi erinevusi. Praegu on oluline leida õige retsept, mille kasutamine tagab tasakaalustatud kvaliteedi ja hinna suhte ning tagab, et tee omadused oleksid samaväärsed või isegi paremad.
KUI PALJU MUUTUB TEE-EHITUSE HIND?
Süsinikuneutraalne asfalteerimise protsess võib tõsta kogukulusid kuni 3-15%. Seda mõjutavad mitmed erinevad tegurid, nagu näiteks rajatava taristu tüüp, asukoht ja teenusepakkuja, aga ka nt ligniini sisaldus ja milliseid jalajälje vähendamise võimalusi veel kasutatakse, nt biokütuste, materjalide, sh olemasoleva asfaldi taaskasutamine.
Kui asfaltsegus kasutada 30% ulatuses taaskasutatavat asfaldit, siis vähendab see segu maksumust ca 20-25% võrra. Seega, kui riiklikud regulatsioonid taolist taaskasutust võimaldaksid, siis CO2 neutraalset roheasfaldit oleks võimalik toota praegusest tavapärasest asfaltsegust isegi soodsamalt ja kvaliteedis järele andmata.
Mida veel saab teha, et asfaldi tootmise keskkonnajalajälg väiksem oleks?
Asfaldi saab muuta veelgi „rohelisemaks”. Täitematerjal asfaldisegus tekitab ligikaudu 25% CO2. Sealhulgas 20% on transport. Täitematerjalis kasutatakse tardkivi, mida peab tooma Põhjamaadest. Verstonis Taltechi toel tehtud uurimistööd on tõestanud, et kui lisada uude asfaldisegusse 30% freesitud vana asfalti, siis selles sisalduv tardkivi vähendab uue asfaldi CO2 juba 17% võrra. Niimoodi saaks asfalti lõpmatult taaskasutada.
MILLIST DIISLIKÜTUST KASUTATI PILOOTPROJEKTIS?
Imavere roheasfaldi pilootprojektis kasutasime asfaltsegu tootmisel, transpordil ja paigaldamisel 100% taastuvtoorainetest valmistatud diislikütust Neste My, mille süsinikuheide on keskmiselt 90% väiksem kui tavalisel diislikütusel.
Neste My diislikütus ei sisalda naftat, selle tootmisel kasutatakse enam kui 10 taastuvat saadust, mis pärinevad mitmesugustest allikatest. Nende hulgas on toiduainete ning kalatööstuste jäätmed ja jäägid. Taastuvtoorainetest diisli tootmisel kasutatakse keskkonda säästvat ja globaalsel ringmajandusel pôhinevat maailmatasemel patenteeritud tehnoloogiat.
Rohkem infot Neste My diisli kohta.
