Väärtuspõhine hankimine on olnud võimalik üle kümne aasta – miks me seda ei kasuta?
Ragnar Kangro, Verston Eesti juhatuse liige ja müügijuht
Taristu peab kestma aastakümneid, kuid Eesti riigihangete tingimused keskenduvad endiselt peamiselt ehitushinnale, jättes tahaplaanile lahenduse tegeliku väärtuse, kirjutab Ragnar Kangro.
Viimaste aastate riigihangete valdkonna kokkuvõtted näitavad, et väärtuspõhisele lähenemisele on hakatud järjest teadlikumalt tähelepanu pöörama juba alates 2022. aastast. Ometi ei peegeldu see suund praktikas. Endiselt jääb 86 protsendi hangete puhul määravaks hind, samal ajal kui kvaliteedikriteeriume kasutatakse vaid 14 protsendil juhtudest.
See tähendab, et tehakse otsuseid, mille tegelik elutsükli hind selgub alles aastaid hiljem. Taristu puhul ei ole oluline mitte ainult ehitushind, vaid lahenduse vastupidavus, hooldusvajadus, ohutus, keskkonnamõju ja kogukulu kogu elukaare jooksul. Paraku ei toeta meie praegune hankeloogika sellist vaadet veel piisavalt.
Euroopa juba ehitab väärtuse nimel, lihtsalt mitte alati
Selle muutmiseks ei ole vaja süsteemi nullist leiutada. Euroopa Liidu riigihanke reeglid lubavad juba alates 2014. aastast hinnata pakkumusi majanduslikult soodsaima pakkumise põhimõttel, arvestades lisaks hinnale kvaliteeti, toimivust, keskkonnamõju ja elutsükli kulusid. Mitmes Euroopa riigis on see juba tavapärane praktika, millest Eestil on põhjust eeskuju võtta.
Põhjamaade linnades hinnatakse taristuprojektide puhul lisaks hinnale ka lahenduste pikaajalist toimivust ja keskkonnamõju. Näiteks Oslos kehtivad suurematele ehitusprojektidele madala või nullheite nõuded. Rootsis, Soomes, Hollandis ja Saksamaal kasutatakse elutsükli kulumudeleid, mis arvestavad lisaks ehituskulule ka hooldust, energiakasutust ja rekonstrueerimist.
Sellised lähenemised muudavad esmapilgul odavamad pakkumised sageli vähem soodsaks ning toovad esile lahendused, mis on pikemas vaates majanduslikult mõistlikumad. Varasemad elutsükli- ja hoolduskulude käsitlused on viidanud, et projekteerimis- ja hooldusotsused võivad mõjutada märkimisväärset osa taristu kogukuludest. OECD ja Euroopa Liidu materjalid rõhutavad seetõttu kogu elutsükli kulude arvestamise tähtsust juba planeerimise ja projekteerimise faasis.
Madalaimat hinda eelistatakse praktilistel põhjustel
Eestis eelistatakse hangetes aga jätkuvalt madalaimat hinda. Mitte tingimata seetõttu, et see oleks parem valik, vaid seetõttu, et seda on lihtne põhjendada. Hind on konkreetne, nähtav ja kõigile arusaadav number. Väärtuspõhine otsus nõuab seevastu rohkem selgitamist ning eeldab oskusi, andmeid ja süsteeme, mida ei ole kõikjal veel piisavalt välja arendatud. Otsuseid survestab ka lühike vaade: eelarved on aastapõhised ja poliitilised tsüklid lühikesed, kuid taristu peab toimima aastakümneid.
Samas ei näita statistika, et kvaliteedikriteeriumide kasutamine vähendaks märkimisväärselt konkurentsi. Riigihangetes oli viimasel aruandeperioodil keskmiselt 4,4 pakkujat hanke kohta, kvaliteedikriteeriume kasutavates hangetes 4,3. See viitab, et kvaliteedikriteeriumide kasutamine ei kahanda konkurentsi, vaid muudab selle sisulisemaks. Ettevõtjad on valmis tulema välja innovaatilisemate, vastupidavamate ja jätkusuutlikumate lahendustega, kuid hanketingimused peavad seda võimaldama.
Odavaimat hinda ei tohiks pidada automaatselt kokkuhoiuks. Kui lahendus vajab mõne aja pärast rohkem remonti või suuremaid ülalpidamiskulusid, maksame selle kinni hiljem, lihtsalt teiselt eelarverealt. Väärtuspõhine hange ei tähenda rohkem kulutamist – vastupidi, see võib sageli tähendada, et sama raha eest saab rohkem ja väljaminekud on targemad.
Eesmärgid on olemas, praktika peab järele tulema
Riigi sihttasemed näevad ette, et kvaliteedikriteeriumitega hangete osakaal kasvab 2035. aastaks 13,9 protsendilt 40 protsendini – innovatsioonihangete puhul tähendab see seitsmekordset kasvu.
Need eesmärgid ei täitu iseenesest. Eestis on olemas nii teadmised, kogemused kui ka eeskujud, millele toetuda. Nüüd tuleb need kokku tuua.
Oleme teekonna alguses, kuid koostöö transpordiameti ja ülejäänud sektoriga juba käib – eesmärgiga tõsta kõikide osapoolte teadlikkust ning leppida kokku, milliseid väärtusi, millistel tingimustel ja millistele hindamiskriteeriumitele vastavalt saame kohe hangetes rakendada.
Sisuliselt tähendab see liikumist hangetelt, mis kirjeldavad täpselt, mida ja kuidas teha, hangete suunas, mis määratlevad tellija soovitud tulemuse – ja jätavad parima tee selle saavutamiseks töövõtja lahendada.