Raplamaal valmisid kolm suurt Rail Baltica rajatist
Septembri alguses avati liiklusele Juula maanteeviadukt, mis tähistab olulist verstaposti Rail Baltica ehitustööde edenemisel Raplamaal. Sama projekti raames avati juba eelmisel aastal ennetähtaegselt Alu maanteeviadukt ning viidi lõpule ka Kodila jõe raudteesilla ehitus.
Selleks, et Rail Baltica raudteetrass saaks kulgeda läbi Rapla-Varbola ja Rapla-Järvakandi-Kergu tee alt, ehitasid taristuehituse ja korrashoiu ettevõte Verston Eesti ning Järelpinge Inseneribüroo teede ristumiskohtadesse Alu ja Juula maanteeviaduktid koos tehnosüsteemide, mahasõitude ja ümberehitatud maaparandussüsteemidega. Alu ja Juula viaduktid on ligikaudu saja meetri pikkused ning mõlemal teelõigul hõlmas rajatiste ehitus umbes ühe kilomeetri pikkust ala.
Lisaks rajati Kodila jõe raudteesild, mis võimaldab põllumeestel tehnika ligutamist ühelt põllult teisele ning loomade turvalist läbipääsu raudteetrassi alt. Kõigi kolme rajatise ehitustöödega alustati eelmise aasta kevadel ning lõpetati vastavalt lepingule 2025. aasta septembris.
“Kui Alu maanteeviadukt õnnestus tänu tööde hoolikale planeerimisel valmis ehitada peaaegu aasta enne esialgset tähtaega, siis Juula viadukti ehitamisel tuli ületada mitmed väljakutsed, mis mõjutasid tööde kulgu,” tõdes Verston Eesti projektijuht Andro Aavik.
Tööde käigus ilmnes, et aluspinnas sisaldas rohkem sinisavi, kui geoloogilised uuringud algselt näitasid. “Sinisavi tuli kõik eemaldada ja lasta muldkehal kogu talve vajuda, et tagada kvaliteetne ja vastupidav tulemus. Seetõttu pidime panema Juula objekti 4 kuuks tehnoloogilisele pausile,” kirjeldas Aavik olukorda. Sellest tulenevalt pidid liiklejad möödunud talvel kasutama ajutist ümbersõiduteed, mis polnud algselt nii pikaks kasutamiseks rajatud.
“Soovime avaldada siirast tänu kohalikele elanikele nende mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest. Neil tuli kasutada algselt vaid lühiajaliseks lahenduseks mõeldud ajutist ümbersõiduteed planeeritust oluliselt pikema aja vältel,” edastas Aavik ehitajate tänu.
Juula viaduktist 5,5 kilomeetri kaugusele jääva Alu viadukti ehitust ei tabanud geoloogilised üllatused ning viadukt avati liiklusele enne eelmise aasta lõppu. Ehitustempo kiirenemisele aitas kaasa ka võimalus sulgeda Rapla-Varbola maantee 1,1 kilomeetri ulatuses 35 päevaks, mille jooksul said ehitajad korraga paigaldada kõik vajalikud truubid ja rajada ajutise ümbersõidutee viadukti ehitustööde ajaks.
“Tänaseks on Alu maanteeviadukt ligi aasta aega liiklejaid teenindanud ning tõestanud, et rajatis on igati kvaliteetne,” kinnitas projektijuht.
Mõlema viadukti ehitustööde käigus tagati ühistranspordi graafikujärgne liikumine ning jalakäijate ja ratturite ohutus kogu tööpiirkonnas. Kõigile ehitusalasse jäävatele eramutele ja ettevõtetele kindlustati püsiv juurdepääs nende kinnistutele kogu ehitusperioodi vältel.
Läinud aasta oktoobris valmis ka Kodila jõe raudteesild, mis asub umbes 400 meetrit Rapla-Varbola maantee ja Rail Baltica trassi ristumiskohast. Rajatis lahendab raudtee ja Kodila jõe ristumise ning tagab põllumajandustehnika ja loomade läbipääsu.
Aavik märkis, et raudteerajatise pealesõitude ehitamisel kasutati Eestis vähelevinud tehnilist lahendust. “See tuli ehitada kahest erinevast täitematerjali kihist, millest üks kiht tuli segada tsemendiga ja teine mitte. Selliste kihtide rajamine piki raudteetelge oli väljakutse,” selgitas Aavik. Tunneli ava laius on 11,6 ja kõrgus 2,5 meetrit.
Kõigi kolme rajatise kogumaksumus oli 10,2 miljonit eurot. Nende ehitamiseks tegid ühispakkumuse Verston Eesti ja Järelpinge Inseneribüroo. Tööde tellija on Transpordiamet ja finantseerija Rail Baltic Estonia. Verston Eesti ja Järelpinge Inseneribüroo jaoks olid Alu ja Juula maanteeviaduktid ning Kodila jõe raudteesild esimesed Rail Baltica Raplamaa projektid. Lisaks ehitatakse praegu Rapla maakonna põhitrassi I, II ja IV etappi.